364 , , : , , , , , , . , , , .
:
364150
(304)
(123)
(23)
(113)
(4)
(4814)
(5227)
(2616)
(3423)
(4214)
(1518)
(68)
- (2836)
(8269)
(50)
(50)
(762)
(2)
(5275)
(30)
(1222)
(43)
(20403)
(465)
(19)
(108)
(173)
(96)
(899)
(54)
(34)
(476)
(106)
(62792)
(3562)
, (6444)
(2165)
(21320)
(766)
(64)
(3145)
(60)
(17)
(588)
(1000)
(106)
(48)
(3)
(1167)
(8485)
(537)
: (2044)
(11657)
(532)
(21)
(7985)
(3721)
, (10549)
(88)
(58)
(36)
(2257)
(12491)
(91)
(797)
(1338)
(24)
, (214)
(1141)
(3)
(8)
(21697)
(7850)
(3801)
(682)
, (2881)
(475)
(1)
, (7100)
(8694)
, (4121)
(443)
(952)
(2967)
(23)
(748)
(4876)
(95)
(107)
(7)
(2004)
(15)
(663)
(240)
(39)
(25)
(624)
(16)
(2652)
(136)
(90)
(406)
(95)
(24)
(3463)
(4482)
(7216)
(4592)
(5386)
(3)
(2244)
(23)
(29)
(35)
(4517)
(20645)
- (666)
(119)
(2573)
(889)
(288)
(148)
, (1140)

: JULIUS KUPERJANOV

: JULIUS KUPERJANOV
:
: 06:34:07 16 2007
: 21 : 2 : 0 : 0 :    

REFERAAT

JULIUS KUPERJANOV

Lhem elukik kuni Vabadussjani

Julius Kuperjanov sndis 11. oktoobril 1894. aastal Venemaal Ljohovos.

Tema esivanemad olid Venemaale pgenenud misniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suur koduigatsus, samuti oli oht venestuda, siis 1904. aastal tuli perekond Eestisse tagasi.

Haridusteed alustas Kuperjanov Sipe ministeeriumikoolis, milles antav haridus vastas ligilhedaselt meie meie kihelkonnakoolile. Julius oli vga teadmishimuline poiss. Eriti paelusid teda ajalugu ja maateadus, samuti meeldis talle vga lugeda. Lpetanud viieteistaastaselt Sipe ministeeriumikooli, olid tema tunnistusel 9 nelja ja 1 viis. Hoolimata vanemate vastuseisust astus ta 16- aastaselt Tartu koolipetajate seminari.

Sel ajal, kui Kuperjanov ppis seminaris, valitses kogu riigis tugev venestamispoliitika. Hoolimata ppeasutuse rangest korrast lugesid Kuperjanov ja ta koolikaaslased salaja eestikeelseid ajalehti.

Peale seminari lpetamist asus ta tle petajana Kambja kihelkonnakoolis. pilased pidasid temast vga lugu.

Paraku ei saanud ta petajaametis olla kuigi kaua, sest 1915. aasta veebruaris kutsuti ta sjaveteenistusse.

Pataljoni loomine

Olukord Vabadussjas oli 1918. aasta lpus vga kriitiline. Situatsiooni tsidust nitas see, et Punavgede kes oli 2/3 Eesti territooriumist. Et psta, mis psta annab, oldi valmis meeleheitlikeks sammudeks.

heks selliseks oli Julius Kuperjanovi partisanide pataljoni loomine. Idee sellise pataljoni loomiseks ol Kuperjanovil juba ammu. Loa tolle ksuse moodustamiseks sai Kuperjanov tolleaegselt diviisi lemalt Limbergilt.

Pataljoni kokkukutsumiseks tuli valida selline koht, mis poleks veel vrvgede kontrolli all. Kuna rindejoon kulges vahetult Puurmanist idas ja see koht oli Tartule kllaltki lhedal, valiti veksuse loomiskohaks Puurmani mis.

Olles saatnud Puurmani mbruskonda laiali mobiliseerimisksud, hakkas Kuperjanov siin moodustama partisanide vesalka. Kui levis kuuldus, et Kuperjanov Puurmanis vitlussalka formeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlased kikjalt Tartumaalt. Palju tienes pataljoni koosseis vabatahtlike arvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Kuna lossi kogunes le mitmesaja mehe, siis jagati kokkutulnud nelja roodu ning veosast moodustus ksikpataljon. Pataljoni juhiks sai J. Kuperjanov; 1. roodu lemaks sai lipnik R. Riives; 2. leitnant E. Saar; 3. alamkapten R. Kuslap; 4- leitnant J. Unt. Varuroodu lemaks ja ka Puurmani komandandiks mras Kuperjanov leitnant J. Soodla. Asutati ka ratsakomando, mida juhtis alamkapten K. Tiimann.

Suurim probleem pataljoni moodustamisel oli relvade puudus. Algul koosnes ksuse relvastus vaid kahest automaatpssist. Varustuse ja moona kandsid kokku mehed ise ja mberkaudsed inimesed. Otsiti vlja relvad, mis olid peidetud revolutsioonipevil. Need olid aga tihti roostes vi ldse klbmatud.

Samuti oli vga kirju ka salga riietus. Tihti vis jda mulje, et tegu pole mitte sjameeste, vaid laagrisse asunud mustlastega. Paljud olid tulnud erariietuses. Juhtus sedagi, et stta tuldi pulmariietuses: jalas viigipksid, kaelas krae ja kaelaside. Nii mnigi tuli isamaad kaitsma pasteldes, lootes, et ehk Eesti kroonu annab saapad jalga.

Et seda kirevat meeskonda vhegi htlustada, mtles Kuperjanov vlja partisanide eraldusmrgi. See kujutas endast valgerelist musta vappi surnupealuu ja srekontidega. Seda mrki kanti vasakul varrukal. Mtsi ette kinnitati pealuumrk, lakud olid mustad. Surnupealuu ja srekontidega mrk oli htluse ja lahutamatuse smboliks neile, kes selle kord varrukale olid asetanud. See vlismrk kohustas kohustas kiki vitlusele ja ohverdama isamaa kaitseks kik isiklikud hved ja elu.

Kuna Kuperjanov tundis erilist huvi just partisanisja vastu, siis ristis ta loodud veosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt salga nimele armutut sissisda vaenlasega. Nitena vib tuua juhumi Kudinas. Nimelt sai Kuperjanov teate, et punaste ksilane Prn oli koostanud pika nimekirja meestest, kes tuli maha lasta. Ta tegutses vga kiiresti ja sitis ruttu 30 km kaugusele Kudinasse. Kohale judes pstis ta talumehed ja ajas punaste plaani nurja.

Suureks abiks Kuperjanovile tema tegevuses oli naine Alice. Niteks tegi Alice ettepaneku vtta luuresalkade tarvis kasutusele valged mantlid. Neis mantlites oli luurajatel hlpsam vaenlasele mrkamatult vimalikult lhedale hiilida. Olgu eldud, et need mantlid mbles Alice ise. Just tnu sellele riietusele nnestusid kuperjanovlastel mitmed vaenlase vastu suunatud rnnakud.

Vitlus Tartu eest

Pataljoni loomisega soovis Kuperjanov kaasa aidata vaenlase kodumaalt vljatrjumisele. Puurmanile lhim vaenlase poolt hivatud strateegiliselt thtis punkt oli Tartu. Seetttu oligi esimeseks suuremaks operatsiooniks peale pataljoni moodustamist vitlus Tartu eest.

Oma positsioonide kindlustamiseks enne Tartu vallutamist alustas Kuperjanov partisanisda Tartu mbruses. Tundes Tartus asetsevate punavgede nrku klgi, tekkis Kuperjanovil hulljulge plaan vallutada Tartu ainuksi oma jududega. Samal ajal sai ta teada soomusrongide edasitungist Jgeva peale. Nd otsustas ta ra oodata soomusrongid, et siis hendatud jududega minna vitlema Tartu eest.

13. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide ldjuhi kapten Partsiga. Sellest pevast algas partisanide ja soomusrongide koost, mis kestis kuni Vabadussja lpuni.

Vallutanud Kaarepere ja Voldi raudteejaamad, juti jrjest lhemale Tartule. Viimane linnaesine vitlus peeti Thtvere misas. Punased koos lti kttidega osutasid kllalt visa vastupanu, ent eesti mehed olid arvulises lekaalus, samuti innustasid mehi teated punavgede terrorist. Lhikese ajaga oli kogu Tartu Eesti vgede kes. Ometi ei lubanud saavutatud vit loorberitel puhata. Reola poolt toodi teade, et vaenlane valmistub uueks sissetungiks Tartu.

Olukord muutus vga pinevaks. Ei olnud teada, kas mnisada soomusronglast ja partisani suudavad vastu astuda vaenlasele, kes saab pidevalt juurde abivgesid. Jrgnevalt loodi sidemed lemjuhatajaga, kellel paluti kiirelt saata abivgesid.

Jrgnes vga pingeline Tartus, sest kardeti uut enamlaste sissetungi. Ometigi laabus kik nnelikult: vaenlasepoolset rnnakut ei jrgnenud ning jrgmisel peval saabus Tallinnast kohale kaitsepataljon.

Kuperjanovi surm

Pataljoni moodustamisest oli mdas vaevalt le kuu, kui 30.-31. jaanuaril 1919. aastal toimus verine lahing Paju misa juures. Lahingu kik oli vga raske, kuna enamus ohvitseridest langes. Kige rngemaks hoobiks meie vitlejatele oli see, et 31. jaanuari prastlunal sai surmavalt haavata J. Kuperjanov. Vga halbade transporditingimuste tttu ei psenud Kuperjanov enne Tartusse kui alles 1. veebruari l. Paraku oli siis juba lootusetult hilja. Vaevelnud pikki tunde piinavates valudes suri leitnant Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919.

Kasutatud kirjandus:

August Hanko Leitnant Julius Kuperjanov

Eduard Grosschmidt Pealuu mrgi all

Eesti Vabadussda I kide

Autor: Ilja Pavelkovich 14.05.2000
/
:
? : letsdoit777.blogspot.com
21:38:08 18 2016
9000 " "? : business1777.blogspot.com ! C !
15:21:53 24 2015

, : JULIUS KUPERJANOV



, ?

, .
, .
, .
, .
, .



(150192)
(1830)
Copyright 2005-2016 BestReferat.ru bestreferat@mail.ru

@Mail.ru